23.05.2012 - Esimene tööpäev + Mägede avastamine :)

Heihei!

Niii, siis esimesest tööpäevast (kuna ma olen mega exhausted, siis ma lihtsalt ei jõua palju kirjutada, andeksi). Alustasin siis ilusti pool üheksa hommikul, pandi mind Airile sabarakuks ja käisin siis päevläbi tal järgi ja ta näitas mulle kus mis kõik on ja kuidas mida teha tuleb, sain aru ja hakkan homsest juba vist suht iseseisvalt pihta :) Tööpäev sai juba üsna vara läbi, kuna kõik lihtsalt tegid nii räigelt tööd viimased päevad, sest homme tuleb meile siia Geirangeri Norra printsi naine ehk siis mingi printsessi taoline asi - homme on pralle yay!
Lõunasöögiks oli täna lõhe ja kartuli-juustu vormi ja Caesari salatit ja miljon erinevat jooki ja hommikuti on siin isegi dieedimüsli olemas, aga ma pole julgenud veel Norra piima maitsta, homme proovin.
Peale tööd siis läksime hotelli spaamõnusid nautima, ehk siis mõnnasime mullvannis, basseinis ja saunas, nooooooooo niiii mõnus oli:

Okei, siin veel mullid ei töötanud, aga u get the idea :)

Vot just siin ma hakkan ülehomme päikest võtma

Siis kui bassein ja saun nauditud ja ilusti puhas olla oli, siis võtsime kätte ja ronisime veits kõrgemale mägedesse ka (jõudsin sealt just 15 minutit tagasi koju ja ei suuda ennast rohkem liigutada kui trükkimiseks vajalik on). Teepeal toitsime ponisid ja jaurasime nendega seal veits, ma meeldisin ühele hullult, hakkas lakkuma seal mind (eww). Igal juhul see mäkkeminek oli tappev, ja me jõudsime vist veerandi kõrguseni, süda puperdas jõõhkralt, jalad lõid tuld, higi voolas, teepeal olid nälkjad, iga sammu tuli jälgida, aga samas oli see kohalejõudes täiesti unustatud, vaade oli mõnus :) Ja kui oleks võinud arvata, et allatulek on lebo ots, siis seal pidin ma samamoodi ära surema, mäest üles ja alla koguaeg, mingi kivilt kivile hüppamine ja mida kõike. Ja tagatipuks avastasin ma hotelli tagasi jõudes, et ma unustasin oma toavõtme täpselt sinna kõige kaugemasse punkti kus me käisime, kuna ma võtsin ta taskust välja kui mingi puu otsa hakkasin ronima, lihtsalt juhuks kui ta mul taskust üle kaljuääre alla peaks kukkuma.. Nüüd ma olen sunnitud sinna lähiajal tagasi minema :(((( Õnneks mul praegu juba roomie olemas, räägime ehk kuidagi läbi. (Ja see ei ole funny, et ma oma võtme sinna üles unustasin, see on piiiiin! :(

Aa ja Tambu, ma tunnen sust puudust (hope you're happy!)

Kõige tolmusemad ponid, keda ma kunagi kohanud olen, aga niii nunnutajad!

Okei, neid elukaid on kõik teeääred täis, ma ei tea kas saab aru kui suured nad on, aga see oli mingi minu nimetissõrmest pea kaks korda paksem, mõnus

SEE VESI maitses ülihäää, puhas ja külm ja värskendav ja värki, hea kaaslane mäkkeronimisel

Poolel teel sihtpunkti :)

 

Ja et kõik ikka mõikaksid, kui kõrgele ma ronisin ja oma võtmed kaotasin, siis check it out ja tundke mulle kaasa :)

Musimusi